Eesti paviljon

 

Dubai maailmanäitusel Eesti ise paviljoni ei ehita, selle asemel renditakse korraldajatelt juba valmis kahekorruseline hoone, mis asub peaväljaku vahetus läheduses.

Kui suur on Eesti meeskond?

Sihtasutuse administratsioonis töötab põhikohaga kaks inimest ning tunnitasu alusel neli inimest. Kaks põhikohaga inimest – Eesti esinduse juht ning paviljoni direktor. Lisaks hakkavad paviljonis tööle iga päev 10 giidi ja 2 äriesindajat. 
 

Riigi esindajaks ehk Eesti peakomissariks EXPO juures on diplomaat Daniel Schaer. Tema ülesandeks on rahvusvaheline suhtlus ning äridiplomaatia edendamine.

Mida Eesti paviljonis näha saab?

Näeme Eesti paviljoni meie riigi loo laiendusena ja nii juhib ekspositsiooni kolm märksõna: digitaalne, nutikas ja jätkusuutlik. 

Soovime näidata globaalsel platvormil, kuidas ehitada kaasaegset digiühiskonda, kus on hea elada, töötada ja äri teha, sest digitaalsed lahendused säästavad energiat, aega ja raha. 


Paljud meie paviljoni partnerid on aidanud Eesti digiühiskonda üles ehitada ja on kohapeal oma teadmisi jagamas. Teised on säästliku eluviisi eestkõnelejad ja näitavad maailmanäitusel, kui oluline on see, millises keskkonnas elame, mida kanname ja mida sööme.
 

Eesti rendib korraldajatelt kahekorruselist hoonet, mille kummalgi korrusel on põrandapinda 400 m2. Paviljoni esimene korrus on avatud kõikidele huvilistele. Eesti ühiskonda, kultuuri ja ettevõtlust tutvustav rada viib läbi kolme teemavaldkonna: digitaalsed, nutikad ja jätkusuutlikud lahendused. Pakume külastajale interaktiivset Eesti lugu, mis kuvatakse peegelseintele ja millest osa on võimalik oma nutitelefoniga vaadata ka liitreaalsusena, meie digiühiskonda sümboliseerivat 400 valgusallikaga installatsiooni, käsitööna valmivaid savist paviljoni seinu ja palju muud.

Esimesele korrusele tuleb ka põhjamaist tänavatoitu pakkuv kohvik, mille juures serveerib alkoholivabasid kokteile ja kohvi maailmas ainulaadne robot-baarmen Yanu. Paviljoni teisel korrusel asuvad Tallinki ärilounge, Nortali konverentsikeskus, HARNO, Standardi ja Kuubis arhitektide koostöös valmiv uuenduslik tuleviku nutiklassi mudel ning ettevõtete äriekspositsioon. 

Eesti esinduspaviljoni disaini ja ekspositsiooni autoriks on agentuurid KOKO ja MOTOR, kes on loonud Eestile omase minimalistliku ja samas isikupärase sise- ja väliskujunduse ning mitmekülgse Eesti näituse. Paviljoni rahvuslik partner on Eesti ventilatsiooniseadmete tootja ETS Nord, võtmepartnerid Nortal, UKU Pure Earth, Standard, Yanu, Digitaalehituse klaster ning Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogiate klaster.

Kes on Eesti paviljoni partnerid?

Eesti paviljoni partnerid on ambitsioonikad Eesti ettevõtted, klastrid, organisatsioonid ja omavalitsused, kes näevad Dubai maailmanäituses võimalust oma äri ja rahvusvahelise koostöö edendamiseks. Partnerite värskeima nimekirja leiad siit.

Kõik partnerid on leppinud sihtasutusega kokku oma koha ekspositsioonis ning äri- või kultuuriprogrammis. Kokkulepe on enamasti rahaline. Sihtasutus on läbipaistvuse huvides jaganud partnerid kolme rühma: rahvuslikud partnerid (osalustasu 150 000 eurot), võtmepartnerid (50 000-100 000 eurot) ning partnerid (alla 50 000 euro).

Mille alusel Eesti osaleb?

Maailmanäitusel osalemise otsustas Vabariigi Valitsus 22. novembril 2018. 

Mille poolest erineb Eesti osalemine Dubai EXPO-l varasematest osalemistest maailmanäitusel?

Eesti läheb Dubai maailmanäitusele esimest korda ajaloos riigi ja ettevõtete koostöös. See on Eesti kõigi aegade suurim ärimissioon, kus riik on kohal oma rohkem kui neljakümne ettevõttete-organisatsiooniga. Maailmanäitusel osalemist korraldab Sihtasutus EXPO 2020 Dubai Eesti Esindus, mis on asutatud 25. veebruaril 2019. Rahastusmudel näeb ette riigi panuse 2/3 osas ning ettevõtete panuse 1/3 osas. Kogueelarve on 3 miljonit eurot, mis hõlmab nii ettevalmistustöid kui ka kohapealseid kulusid.

Kes on sihtasutuse asutajaliikmed?

Eesti EXPO-l osalemist juhib ja korraldab ettevõtjate eestvedamisel loodud Sihtasutus EXPO 2020 Dubai Eesti esindus, mis aitab Eesti ettevõtetel ja organisatsioonidel luua kontakte ning kasvatada maailmanäituse abil oma müüki nii Lähis-Ida regioonis kui ka maailmas ja esindada Eesti riiki. 

Sihtasutus ühendab kuut ettevõtlusorganisatsiooni:

  • Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

  • Eesti Kaitsetööstuse Liit

  • Smart City Lab

  • Digitaalehituse klaster 

  • Personalised Medicine Association 

  • Eesti Tööandjate Keskliit

Mis on maailmanäitus?

Maailmanäitused ehk EXPO-d toimuvad aastast 1851 ja on riikide vahelised kogunemised nagu näiteks olümpiamängud. Maailmanäitus toimub iga viie aasta järel ning kestab järjest kuus kuud. See on suur riikide kogunemine ühes maailma linnas, mille külastajad saavad kogeda, uurida ja vaimustuda globaalsetest ideedest ning teha koostööd riikide esinduste tasemel.

Maailmanäitustel on esimest korda avalikkusele näidatud: telefoni (Philadelphia, 1876), Eiffeli torni (Pariis, 1889), röntgeniaparaati (Buffalo, 1901), koonusekujulist jäätisevahvlit (St Louis, 1904), televisiooni (New York, 1939), IMAX kino (Osaka, 1970), puutetundlikke ekraane (Knoxville, 1982) ja humanoid-roboit (Nagoya, 2005).

Millised on Eesti maailmanäitustel saadud auhinnad?

1889. aastal Pariisi maailmanäitusel pälvis Krahv Bergí aretatud «Sangaste» rukis kuldauraha. 1893. aastal põllumajandusnäitusel Chicagos esimene auhind nii viljapuhastusmasina kui ka «Sangaste» rukki eest. 

1900. aasta Pariisi maailmanäitusel said grand prix` Kreenholmi vabriku tekstiilitooted ja Lutheri vabriku kullatud servadega vineerkandik;

1934. aastal Chicago maailmanäitusel, millele minekut korraldas Elisabeth Juudas, oli üheks huvitavamaks osakonnaks nn keedukool, kus iga päev anti tuhandetele inimestele õpetust ning praktilisi näpunäiteid mitmesuguste toitude valmistamiseks.

1937.  aasta Pariisi maailmanäitusel oli Balti ühispaviljon. Eesti sai 7 grand-prix'-d, 8 audiplomit, 9 kuldmedalit, 6 hõbemedalit ja 1 pronksmedali. 

2015. Milano maailmanäitusel võitis Eesti paviljoni ekspositsioon disaini kategoorias pronksmedali.

 

Dubai EXPO edasilükkamine

aastasse 2021

Milline on COVID-19 pandeemia mõju EXPO 2020 Dubai toimumisele?

2020. aasta mais otsustas maailanäituste büroo Bureau International des Exposition (BIE) täitevkomitee koroonaviiruse pandeemia tõttu maailmanäitus ühe aasta võrra edasi lükata. Expo 2020 Dubai uus toimumisaeg on 1. oktoobrist 2021 kuni 31. märtsini 2022*. Otsuse kinnitasid osalevate riikide esindajad elektroonilisel hääletusel.

Sihtasutus EXPO 2020 Dubai Eesti Esinduse nõukogu otsustas 9. aprillil 2020 jätkuvalt maailmanäitusel osaleda, nähes selles võimalust ettevõtetele majanduskriisist väljumiseks. Tänaseks on Eesti paviljoniga liitunud rohkem kui 40 Eesti ettevõtet ja organisatsiooni.  

*ürituse nimi EXPO 2020 Dubai jääb kehtima ka uue ajakava puhul

Millega tegeles EXPO sihtasutus lisa-aasta jooksul?

Lisa-aasta oli võimalus Dubai maailmanäituseks paremini ette valmistada ja teha ettevõtete jaoks suuremat eeltööd. Näiteks korraldasime pandeemiat trotsides Expo 2020 Dubai eel Eesti ettevõtete tutvustamiseks neli virtuaalset äriseminari, mis tõi huvilisi ühe ilma ja päädis juba ühele ettevõttele ka reaalse äritehinguga.

Lisaks oleme aidanud osalevatel partneritel koostada oma EXPO tegevusplaane, et saada maksimaalset kasu. Samuti tegime ettevõtjatele mitmeid infopäevi. 

EXPO Dubais 2021

 
  • oodatakse 25 miljonit külastust;

  • 70% kõigist külastajatest on väljaspool AÜE-d;

  • AÜEs asub geograafiliselt 2/3 maailma elanikkonnast mitte rohkem kui 8 lennutunni kaugusel;

  • EXPO 2020 Dubai on esimene maailmanäitus, mis toimub Lähis-Ida, Aafrika ja Kaug-Aasia regioonis (MEASA). EXPO 2020 Dubai teemaks on Connecting Minds, Creating the Future (ühendades inimesi luuakse tulevikku) – selle läbi tuuakse fookusesse globaalne koostöö ja innovatsioon. Selle kolm alateemat on võimalused, mobiilsus ning jätkusuutlikkus.

  • EXPO 2020 Dubai jaoks ehitati Dubai lõunapiirkonda eraldi ligi 5 hektari suurune ala, mis ühendatakse Dubai keskusega ka metrooliini abil.

Mis saab EXPO alast peale näituse lõppu?

Peale EXPO lõppu jääb ala kandma nime District 2020 ning sellest saab ärilinnak, kus on elurajoonid, kontorid, messikeskus, kaubanduskeskused, vaba aja veetmise võimalused, koolid ja lasteaiad.

Kui palju EXPO 2020 Dubai korraldajatele maksab?

Araabia Ühendemiraadid investeerivad maailmanäituse korraldamisse 7 miljardit USA dollarit. Maailmanäitus on suur ja pikaajaline investeering piirkonna majandusse. Ernst & Young’i uuringu kohaselt loob maailmanäitus majandusele väärtust kuni aastani 2031 kokku 33 miljardit dollarit, millest 50% tekib EXPO järgsel äri- ja kaubandustegevuse tulemusel (andmed enne viirusepandeemiat).

Mitu riiki osaleb EXPO-l?

Tegemist on kõigi aegade suurima riikide arvuga maailmanäitusega. Korraldajate andmetel on oma osaluse kinnitanud 192 riiki. 

Keda oodatakse EXPO-t külastama?

EXPO on maailma maastaabis suursündmus, kus on mõeldud nii üksikkülastajale kui ka ettevõtjatele. Kirev kultuuriprogramm, olulised konverentsid, kõrgetasemelised kohtumised, hulgaliselt innovatsiooni ning meelelahutust. Maailmanäitus tõmbab kogu ilma ühte kohta kokku ning toob justkui tulevikust kohale uued ideed ja leiutised.

Eestlased Araabia Ühendemiraatides?

Aastal 2014 loodi Araabia poolsaarel elavate eestlaste poolt Araabia Eesti Selts. Dubais tegutsevas Dubai Eesti kool saab kord kuus kokku 15 last vanuses 4-12 ja Dubai Eestlaste ühendus, mida veab Reet Kivi.

 

Dubai majandus

Mille poolest on Dubai tuntud?

  • number 1 Araabia ärisuhetes;

  • 16. kohal ülemaailmses konkurentsivõimes; 

  • 26. kohal äritegemise lihtsuses;

  • maaila kolmas ärisõbralik linn;

  • Dubais asub maailma kõige kõrgem hoone – 828 meetri kõrgune Burj Khalifa;

  • Dubai on üks maailma äripealinnadest, olles mõjukaimate linnade top 10-s.

Milline on Dubai majandus?

Linna keskne asukoht võimaldab juurdepääsu 72-le Lähis-Ida, Aafrika ja Lõuna-Aasia riigile, kogupopulatsiooniga 3 miljardit inimest ja -SKPga 6,5 triljonit USA dollarit. 

Kaubandus Dubais

  • Kaubandusel on Dubai SKP-s suurim osakaal (30%), 348 miljard USA dollarit 2016.aastal.

  • DMCC (Dubai Multi Commodities Centre): ülemaailmne keskus rohkem kui 13.000 ettevõttele mitmesugustes tööstusharudes ja sektorites, põllumajandus-, energia- ja finantsteenustest teemantide, kulla ja mitteväärismetallideni välja.

Kaubavahetus

Eesti kaubavahetus Araabia Ühendemiraatidega moodustas 2019. aastal ligi 82 mln eurot, millega Araabia Ühendemiraadid

olid Eesti 34. kaubanduspartner (osakaaluga 0.3%).  

Araabia Ühendemiraatidesse eksporditakse peamiselt masinaid ja seadmeid (67%), taimseid tooteid (13.5%), metalle ja metallitooteid (7%) ning puitu ja puittooteid (3.6%). Araabia Ühendemiraatidest imporditi peamiselt masinaid ja seadmeid (46%) ning keemiatooteid (43%).

Kaubavahetuse areng (miljonites eurodes)

Aasta

Eksport

Import

2011

7

2

2012

15

2

2013

9

3

2014

16

4

2015

34

4

2016

35

5

2017

40

8

2018

60.2

9.4

2019

63.8

18.5

Eesti-AÜE investeeringud

Araabia Ühendemiraatide otseinvesteeringuid Eestisse oli seisuga 30.09.2019. a 163 mln eurot. Investeeritud on erinevatesse sektoritesse, enim finants- ja kindlustustegevusse. Eesti Äriregistris oli 2019. a septembri seisuga 116 AÜE osalusega Eesti ettevõtet.

Eesti otseinvesteeringud Araabia Ühendemiraatidesse seisuga 30.09.2019 on märgitud negatiivse väärtusega, - 56 tuhat eurot. Investeeritud on kinnisvarasse, kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse ning info ja side sektorisse.

Turism & hotellindus

  • Dubai oluline sissetulek on turism, moodustades 11.5% SKT-st 2019 aastal (World Travel & Tourism Council's 2019 Cities Report).

  • AÜE on üks maailma kõige kiiremini kasvavaid turismi ja ärisihtkohti – 680 hotelli, 139 uut hotelli 2017. aasta lõpu seisuga.

Dubai rahvusvaheline finantskeskus - DIFC

  • Dubai on saanud ülemaailmseks majanduskeskuseks ja väga atraktiivseks äritegemise kohaks Lähis-Idas, pakkudes investoritele ainulaadset ja terviklikku lisandväärtusega platvormi.

Fintech Hub

  • AÜE-l on ressursid ja võimalus saada fintech keskuseks ja ta on juba teel selleni jõudmiseks;

  • FinTech Hive on regioonide esimene fintech-kiirendi, mille eesmärk on anda ettevõtjatele võimalus uuendada ja muuta DIFC üheks globaalseks fintech-innovatsiooni keskuseks;

  • Abu Dhabi koos Abu Dhabi Global Marketiga (ADGM) on nimetatud MENA (Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika) piirkonna peamiseks fintech keskuseks.